Estonia: Rein Lang

written by Rein Lang on July 9, 2012 in Ministers on Europeana with no comments

Rein Lang

Article by Rein Lang, Minister of Culture:

This ethnographic drawing from the Estonian National Museum’s collection depicts a Khanty girl wearing traditional dress. Silvia Anslang’s watercolour sketch carefully highlights the colour combinations, decorative ornaments, and material nuances of the Khanty national costume that vary in different regions, signifying people’s ethnic identity. In addition to enchanting visual qualities, the image serves as an ethnographic documentation of Khanty cultural heritage.

Selected Item from Europeana

6-aastane Marina Pokatðeva

“6-year-old Khanty girl in traditional dress”
Silvia Anslang – Tyumenoblast, 1983

The Khanty – an indigenous Finno-Ugric people ofWestern Siberia- are struggling to maintain their traditional lifestyle in the face of a large-scale oil and gas industry launched in the 1960s. Due to the oil production, a vast number of the Khanty has been forced to leave their native herding and hunting grounds and abandon their traditional ways of life, which consequently makes them prone to assimilation.

Anslang’s image is part of a large collection of ethnographic drawings created by Estonian artists and students participating in the expeditions of the Finno-Ugric Research Program at the Estonian Academy of Art. The objective of these expeditions is to study and document the culture and folk art of the Finno-Ugric peoples in its immediate context. The material collected and produced is often exhibited or presented at conferences in order to raise awareness about the Finno-Ugric culture among wider audiences in Estonia and abroad.

Studying and preserving Finno-Ugric cultural heritage is of high importance for Estonia. Although a majority of European languages belong to a broad Indo-European language family, there are languages like Estonian, Finnish, Hungarian, Saami, and many smaller languages spoken in Russia (including Khanti) that form a separate Finno-Ugric language group, comprising of around 25 million people of 24 different nations. The enclaves of Finno-Ugric peoples can be found across a vast area stretching from Norway in the West to the Ob River region in the East. The political status and level of autonomy of these groups varies greatly and it is therefore remarkable that they have managed to maintain their indigenous language, culture, and national heritage despite the ever-increasing globalisation and dominating titular cultures.

The Estonian National Museum, since its inauguration in 1909, has played a crucial role in studying the Finno-Ugric peoples and their heritage. Over the years, the museum’s scholars and university students have participated in expeditions and research projects, collecting and studying ethnographic objects and producing visual materials. By now, the Estonian National Museum has become an international competence centre for Finno-Ugric research – it is collecting, studying, and mediating a unique part of the world’s cultural heritage. Close cooperation with Europeana has allowed the Museum to open its collections to even wider audiences all over Europe and beyond. Europeana, thus, plays an inestimable role in promoting, protecting and preserving the Finno-Ugric cultural heritage.

Blog post in Estonian:

“6-aastane handi tüdruk rahvarõivastes”

Silvia Anslang

Tjumeni oblast, 1983. a

Eesti Rahva Muuseumi kogust valitud teos kujutab handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes. Silvia Anslangi akvarell-visand toob peenelt esile handi rahvariietele iseloomulikud materjali-, mustri- ning värvikombinatsioonid, mis varieeruvad regiooniti ning on oluliseks rahvusliku identiteedi kandjaks. Teos pakub lisaks võluvale visuaalsele lahendusele ka narratiivset kvaliteeti, toimides handi rahvuslikku kultuuri kajastava etnograafilise dokumendina.

Handid on soome-ugri keelkonda kuuluv rahvas Lääne-Siberis, kes on ette jäänud 1960. aastatel alanud massiivsele maagaasi- ja naftavarude ammutamisele. Seoses naftatööstuse arengu ja ümberasustamisega on handid jäänud ilma oma põlistest karja- ja jahimaadest ning muutunud oma elualadel vähemuseks. See omakorda on kaasa toonud olukorra, kus suur hulk hante on sunnitud traditsioonilisest eluviisist loobuma ja assimileeruma.

See joonistus moodustab ühe osa Eesti Rahva Muuseumi etnograafiliste joonistuste kogust, mis on valminud erinevate kunstnike ja tudengite käe all Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi raames korraldatud ekspeditsioonide käigus. Ekspeditsioonide eesmärk on leida ja dokumenteerida rahvakunsti seisukohalt huvipakkuvat materjali selle vahetus kontekstis. Kogutud materjalide ja sellest inspireeritud loomingu põhjal korraldatakse näitusi ning konverentse, tutvustamaks soome-ugri rahvaid ja kultuuri nii Eestis kui väljaspool.

Eesti jaoks on soome-ugri rahvaste kultuuri uurimine ja säilitamine väga oluline. Kui valdav osa Euroopas kõneldavaist  keeltest kuulub suurde indo-euroopa keelkonda, siis eesti, soome, ungari, saami ja mitmed Venemaal räägitavad keeled (mari, komi, udmurdi, mordva jpm) moodustavad omaette soome-ugri keeltepere, millesse kuulub umbes 25 miljonit inimest 24 rahvusest. Soomeugrilased paiknevad tohutul alal Obi jõest idas kuni Norra mägedeni läänes. Neist rahvustest vaid soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik. Seepärast on imetlusväärne, et need rahvad, kes elavad hajutatult suuremate rahvustega asustatud territooriumil tänapäeva üleilmastuvas maailmas, on suutnud alal hoida (kes vähemal, kes suuremal määral) oma keelt, kultuuri ja rahvuslikku omapära.

Eesti Rahva Muuseum  (ERM) on oma loomisest (1909. a) peale tegelnud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste kultuuri uurimisega. Muuseumi teadurid ja üliõpilased on käinud uurimisreisidel soome-ugri aladel, kogunud sealt tuhandeid etnograafilisi esemeid, teinud jooniseid, fotosid ja filminud. Tänapäeval on ERM kujunenud soome-ugri uuringute rahvusvaheliseks kompetentsikeskuseks, mis kogub, uurib ja vahendab üht osa maailma kultuurilisest mitmekesisusest nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Europeana digitaalraamatukogu roll soome-ugri kultuuripärandi säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel on äärmiselt oluline.